Nüüd olen väheke üle nädala Eestimaal olnud ning juba küllaltki harjunud siinse elurütmiga. Kuna eelmises postituses oli niinii palju asju rääkida, unustasin näiteks täiesti mainida meie armsate sõprade korraldatud üllatuspidu! Minu jaoks see väga üllatus küll polnud, kuna selleks, et mind Tabasallu toimetada, oli Jevgeni siiski sunnitud rääkima, mis eesmärgil me sinna lähme. Muidu ma lihtsalt poleks mitte mingil tingimusel jalga kodust välja tõstnud! Aga sellele vaatamata oli armas ikka kohe kõiki sõpru korraga näha. Mis siis, et me Triinuga olime üks unisem kui teine ning väga pidutsemiseks võimelised polnud, tore oli ikka.

Muidu olen tegelenud eelkõige oma uue kodu korrastamise ning ümber organiseerimisega. Täna on tõesti esimene päev, kus tunnen, et mul pole enam midagi vaja koristada või ümber tõsta. Ja täitsa kodu moodi on nüüd! Isegi voodi tuli lõpuks, ei peagi enam põrandal magama. Mõtteid, mida võiks korrastada või muuta on muidugi endiselt tohutult, aga vähemalt selline alustuseks piisav kodutunne on tekitatud. Eks ajapikku saab ümber vahetada neid igalt poolt kokku veetud mööblitükke, mis muidugi kõik täiesti eri värvi ja stiili on ning omavahel absoluutselt ei sobitu. Kertu soovitaski, et ma võin kõik oma kirevad Londoni riided ka veel selga panna ning siis on ikka täiesti hipivärk.

Olles hetkel veits meeleheitel koduperenaine, tegelen lisaks koristamisele ka aktiivselt kokkamisega. Kuna endale süüa teha on igav ja seal oli muulegi raha kulutada, siis Londonis ma eriti toiduvalmistamisega ei tegelenud, pigem midagi kiiret ja odavat kogu aeg. Kuna aga lõpuks Londoni üleüldine kohutavalt ebatervislik elustiil väga üle viskas, siis tunnengi, et nüüd tahaks ainult mingeid taimeteesid juua ja püreesuppe süüa, et organism kogu sellest rämpsust lahti saaks. Seetõttu olengi teinud selliseid mõnusaid ja aedviljarohkeid toite. Näiteks avastasin ka mina enda jaoks avokaado ning tegin kana-avokaado salatit ükspäev, eile aga tegin peedipestospagette. Niinii tore on üle pika aja normaalselt süüa teha!

Samuti on mul tohutu küpsetamistuhin peal, mis siis, et mu esimene koogikatsetus läks nii metsa, et mul pole kunagi üks kook nii kehvasti välja tulnud ning see natuke pärssis mu vaimustust. Nimelt lisaks sellele, et mõõtevahendite puudumise tõttu läksid kõik koostisosad koogi sisse tunde järgi ja tegin oma esimese küpsetamiskatsetuse gaasipliidiga (ehk siis temperatuuridest polnud aimugi), lisasin ma ka küpsetuspulbri asemel hoopis vanillisuhkrut. Ning kõigele sellele lisaks kõrvetasin ma veel koogi täitsa ära ka. Seega tõesti, mis sai valesti minna, läks ka. Sellele kõigele vaatamata maitses kook isegi üllatavalt hästi, nii et ära me ta sõime, kuigi nädalavahetusel plaanime õega siiski korrata seda kooki ning loodetavasti kukub ta ka paremini välja.

Tegelikult ma siiski ei istu kogu aeg kodus, vaid oleme ikka väljas ka käinud. Näiteks tutvustasid poisid meile uut ja poppi kohta Tallinnas, mis on tõesti päris äge. Kohaks siis Red Emperor, asub Aia tänaval ning on üldiselt umbestäpselt just selline baar, mida ma Tallinnasse olen igatsenud. Ehk siis näeb äge välja, mõnus muusika, hubane ja lahe seltskond. Omanik on üks hästi vahva austraallane. Ja näiteks selleks, et sinna sisse saada, peab minema mingi läbi eriti salakäikude, uksekella helistama ning siis veel küsitakse, et kust sa selle koha leidsid ja miks siia tulla tahad. Ühesõnaga vahva.

Tahakski pidu nüüd!