Niinii. Võiks ju vahelduseks kirjutada jälle.

Sünnipäeva nädalavahetusel käis mul musu külas! Reede õhtul jõudis ning esmaspäeval hommikul läks. Jõime veini, jalutasime ringi, poodlesime, jõime kohvi, käisime Science Museumis ja jõuluturul ning pärast ta bussile saatmist ei saanud arugi, oli see nüüd ikka unes või ilmsi kõik. Igatahes oli väga võrratu sünnipäev ja nädalavahetus ja nüüd jääb üle vaid aastavahetust oodata! Vähemalt on Londoni pilet juba olemas ning varsti ta tuleb jälle!

Triin kinkis mulle süntsiks veel imenunnu kleidi, mis oli tohutult armas! Samuti tehti tööl vahva üllatus, mida ka üldsegi oodata ei osanud. Nimelt kuna ühel teisel tüdrukul oli ka just sünnipäev olnud, kingiti meile mõlemale väiksed Body Shopi kinkekarbid ja armas pühendustega kaart oli ka juures. Ilusti pakitud ja nunnu ning väga tore mälestus ikka :)

Muidu käin endiselt palju tööl ning üldiselt tunnen küll juba, kuidas hispaania temperament ja tujukus täiega üle viskavad. Selles mõttes igatsen ikka väga vahepeal meie uimaseid rahulikke eesti inimesi, kelle tujud, käitumine ning nõudmised ei muutu iga viie minuti tagant! Aga noh, igav vähemalt ei hakka. Iga päev saan tõesti imestada, kuivõrd erinevad on rahvused üksteisest ikka!

Eelmine reede oli siiski vaba ning jätsin taaskord kaltsukatesse raha ja käisin Tate Britaini muuseumis ka. See oli taaskord huvitav ning omamoodi, pühendatud küll eelkõige briti kunstnikele. Eriti huvitav oli siiski sealt koju saamine, kuna noh, ma siin vahepeal elan nii, et uudiseid ega midagi üldse ei loe, oleneb tujust. Jalutan siis rahulikult kesklinnas bussi peale, pea mõtteid täis, nagu tavaliselt. Parlamendi ning Trafalgar Square’i juures vaatan äkki, et mis värk on, lihtsalt kõik kohad on politseinike täis. Ja nagu päriselt kõik kohad, kopterid lendasid pea kohal ja värki! Alles kodus siis sain teada, et juhuslikult oli olnud mingi viimase 30 aasta suurim avaliku sektori streik, mässulised tänavatel ja ma ei teadnud midagi :D Tüüpiline.

Pühapäeval oli mul jälle vaba päev nii et käisime Triinuga, kes ka juba kahest lõpetas, Victoria ja Alberti muuseumis. Seal oli palju erinevate maade kunsti, mida ülbed britid igalt poolt kokku varastanud on. Ja me siiani ei suuda mõista, kuidas mingid täiesti HIIIIIGLASLIKUD sambad Roomast siia muuseumisse transporditi. Täiesti ulme. Hästi äge oli veel teatriajaloo osa ning üks moodsa kunsti erinäitus, kus oli palju lõbusaid eksponaate, näiteks väga realistlikud väikeste beebide kujulised tordid või igasugustest kummalistest materjalidest kirstud. Kahjuks oli suletud küll just üks kõige põnevamaid osasid, ehete osakond, nii et meil on põhjust tagasi ka minna.

Ja noh, lõpuks ma muidugi avastasin ka seda, et Londonis ikka toimub liiga palju üritusi, et nendest mitte osa saada. Ehk siis jaanuaris tuleb siia taaskord Ani Difranco (keda ma ka eelmine jaanuar siin ju vaatamas käisin) ning ma isegi ei mõelnud, et võiksin sinna minemata jätta! See väike räppiv kitarriga feminist on mul lihtsalt nii lemmik ning noh, tegelikult võib öelda küll, et just sellest kontserdist sai alguse sündmuste ahel, mis mind üldse praegu siia punkti on toonud. Seega äkki see, et ta uuesti tuleb, on natuke saatus ka. Et noh, kui tema oli mu Londoni seikluse ajendajaks, siis äkki sobib seda ilusti lõpetama ka. Igatahes olgu mis on, väga elevil olen küll ning ootan seda kontserti juba väga!

Difranco pileteid soetades tuli samuti välja, et detsembris esineb samas paigas ka Tommy Emmanuel, kitarrilegend ning geenius ja täiesti uskumatult imeline lavaartist! Ja kuigi ma ka teda olen juba Eestiski kaks korda vaatamas käinud, ostsin siiski ka selle pileti pikemalt mõtlemata ära ning lähen siis kolmandat korda ka. Kindlasti on ta seda väärt! Nüüd aga ei jää mul muud üle kui närvitseda, et mu piletid kohale ka üldse jõuavad, kuna siin armsal vanamoodsal Inglismaal ju e-piletite süsteemi ometi ei tunta ning seega saabuvad nad kunagi ilmselt tuvipostiga või midagi. Kuna Emmanueli kontsert on juba järgmine neljapäev, olen natuke hirmul küll, sest ma väga seda paberposti ei julge usaldada küll, aga noh, ehk läheb õnneks!

Vot nii on lood meil siin.