Viimastel päevadel olen täiesti pööraselt vaimustunud CouchSurfingust, ma ei saa üldse aru, kuidas ma varem pole rohkem tähelepanu sellele lehele pööranud! Kõik inimesed tunduvad nii toredad, sõbralikud ja abivalmid, et ma kohe ei suuda uskuda. Kui hästi läheb, saan laupäeval oma esimese hostimise kogemuse ka, nii äge! Ja üldse on mul tunne, et edaspidi teisiti ei tahagi reisida, kui ainult selle kaudu. Kujutan ette, et see on ikka hoopis teine kogemus, kui on kohalik, kes vaatamisväärsusi näitab ja tutvustab kui üksi turisti mängida.

Aga muidu vaatame nüüd Triinuga vaikselt kortereid ja värke, deposiidid on muidugi “armsad” ja ma ei kujuta tegelikult üldse ette, kuidas me esimesed kuud hakkama saame. Parem oleks, et nad tollist ka mulle õigel ajal palga ära maksavad, muidu läheb väga kahtlaseks küll.
Samas eks just see alguse kogemus tulebki väga kasuks, kui lihtsalt PEAB hakkama saama ning kellelegi teisele peale enda loota pole. Ma väga loodan, et mul ikka jagub seda põikpäisust, mida ema ja Jevgeni mulle ette heitnud on, ning saan kasvõi hambad ristis ikkagi hakkama. Sest tulla tagasi, kuna ma ei saanud hakkama, tundub liiga nukker variant...

Muidu harjutan ennast vaikselt mustlaseluga ka, kuna leidsime lõpuks korteri ning otsustasin, et muidugi pean enne ära minekut kõik oma asjad siia ka veel tassima. Nii et nüüd mul pole aimugi, kus kodus mul mis on. Aga samas on äge ja huvitav ikka ning teeme kõik, et võimalikult minimaalsete vahenditega natuke hubasemaks ning kodusemaks korterit muuta. Veidi õnnestub ka! :)