Spontaansus

Vahepeal on ikka tore olla nii täiesti spontaanne, et otsustada nädal aega ette, et käiks järgmine nädal niisama Amsterdamis oma ringireisivat sõpra vaatamas, kes sinna natukeseks sattunud on.

Mõeldud-tehtud, seega oli tõesti üks tohutult meeldejääv ja lahe nädalavahetus, sai moodsate rongidega mööda Saksamaad sõita, Amsterdami ööelu nautida (ja see on ikka tõesti peopealinn, kindlasti ületab Londonit näiteks), näha kallist sõpra ning tema lahedaid reisikaaslasi, käia seksmuuseumis (sest mis muudes muuseumides sa ikka seal käid) ning tutvuda muude nilbustega, nautida hommikukohvi võrratu vaatega lumesajusele kanalile, jalutada kümneid kilomeetreid mööda Amsterdami ning veenduda, et see linn on väga ilus ning stiilipuhas ka kesklinnast väljaspool ning sõita hullumeelse bussijuhiga tagasi lennujaama, kes kolme tunni asemel kahega kohale jõudis.

Kõige rohkem aga meeldibki mulle Amsterdami puhul just see, kui kompleksivabad nad on ning absoluutselt mingit valehäbi ei tunne. Sest nagu meil Eestis ei oleks prostituute või ei tehtaks narkootikume, nagunii tehakse seda igal pool, seal on see vähemalt reguleeritud mitte põrandaalune äri. Inimesed on tolerantsed ning ei muretse liiga palju, millega teised nende ümber tegelevad, väga mõnus ja sobib mulle hästi. Ja nagu me seksmuuseumis veendusime, inimesed on kogu aeg olnud täpselt sama perverssed, lihtsalt millegipärast kogu aeg arvatakse, et see on just praeguse aja viga ning minevikus olid inimesed väga siivsad ja viisakad... ei olnud, ausalt, roppustega tegelesid! :D

Lõpetuseks aga jätan ühe väga laheda fotograafi Stephen Wilkes’i kodulehe, no superägedad tööd. Näiteks Day to Night seeria jaoks tehti 15 tundi ühes kohas pilte ning lõpus sulatati valitud pildid kokku, tulemus on väga lahe ning Magritte tuli ka kohe meelde! Ellis islandi valguse ja varjude mängud on ka muidugi vapustavad!
http://www.stephenwilkes.com/